„Turvatunne peab tekkima orgaaniliselt, altpoolt, elust“

Marilis Sepp

Politsei- ja Piirivalveameti analüüsitalituse juht

„Turvatunne on olukorra hinnang. Kui turvatunnet ei ole, peab muutuma olukord, mitte hinnang. Võlts turvatunne ei ole mitte midagi väärt. /…/ Turvalisuse ja turvatunde võti on kodanike usaldus riigi ja võimu vastu ning samuti riigi ja võimu usaldus kodanike vastu. /…/ Turvatunne peab tekkima orgaaniliselt, altpoolt, elust,“ Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas (Sisekaitseakadeemia 2011.a aastakonverentsi kõne).

Politsei- ja Piirivalveameti analüütiku Triin Rannama läbiviidud värske avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et vaatamata üldisele turvatunde kasvule, rahulolu samal ajal politseinike ja piirivalvurite töö ning selle erinevate aspektidega mõnevõrra langes. Kasvanud ei ole niivõrd rahulolematus, kuivõrd oli rohkem neid, kes ei osanud hinnangut anda. Kuna rahulolu muutus on olnud väga väike, ei saa veel öelda, et tegemist olekski langustrendiga. Kui turvatunne inimestes kasvab, on alust oodata, et ka rahulolu politseiga järgmisel aastal suureneb. Võib juhtuda, et inimeste rahulolu hinnangute muutus võtab veidi kauem aega kui tunne, et turvalisus on paranenud. Tõenäoliselt ei ole turvalisus hetkel ka probleem, mille üle inimesed kõige enam muret tunneks, sest inimeste majanduslik olukord on jätkuvalt ebakindel (jätkuvat langust näitab tarbija kindlustunde indikaator, mis kajastab nii perede ja Eesti majanduslikku olukorda kui töötust, EKI). Seega muud mured oma lähedaste pärast võivad mõjutada seda, kuivõrd tunnetatakse end ja oma peret ohustatuna süütegudest – võib tunduda, et võrreldes majandusliku ebakindlusega, on turvalisusega kõik hästi.

Mõni aasta tagasi võisime oma uuringust järeldada, et inimeste ootused politsei suhtes olid ehk liiga kõrged ning ootuste ja tegelikkuse vahest võis tuleneda ka rahulolematust. Tundub, et ootused ja reaalsus on täna teineteisele lähemal. Rõõmustav on see, et rahulolu meie tööga on ühtlustunud üle Eesti ja et pakume suhteliselt võrdväärset teenust kõikide prefektuuride teeninduspiirkondades ning et aastatega on mõnevõrra tõusnud rahulolu tegutsemise kiirusega, mis on siiani üks madalamalt hinnatud tööaspekt. Esile võib tõsta Ida ja Põhja Prefektuuri, mis suudavad juba võistelda raskeliigas Lõuna ja Lääne Prefektuuriga, kus pideva kõrge teenindustaseme hoidmine kitsastes ressursioludes nõuab aga üha suuremat pingutust. Rahulolu suurendava tegurina leidis inimeste seas kõige enam ära märkimist politsei nähtaval olek ning piirivalvurite korrektsus ja viisakus. Samas tekitas ka kõige rohkem rahulolematust ebameeldiv suhtlemine, hoolimatus ning see, kui korduvalt ei saadud abi.

Kuna kuritegevuses, eriti vargustes, on olnud viimasel aastal märgatav langus, siis oleme arutlenud selle üle, kas mitte kuritegudest ei teatata politseile vähem. Uuringu põhjal ei ole aga kasvanud ohvriks langemise tase ja suisa 89% üks kord varguse ohvriks langenutest teatas sellest politseile. Siiski, kui inimene oli sattunud varguse ohvriks kolm korda, teatas kõikidest kordadest politseile vaid 57%. Kuigi selliseid korduvaid ohvreid ei olnud küsitluse põhjal palju (alla 4% ohvritest), võib eeldata, et nende osa on süüteojuhtumites suurem. Muret tekitav on kindlasti korduvast vägivallast mitteteatamine. Politsei käed jäävadki siin ehk lühikeseks ja meie abi on enamasti ajutine, eriti lähisuhtevägivalla puhul, mistõttu selles küsimuses otsime lahendusi Justiitsministeeriumi eestvedamisel ning kaasatud on teised seotud ametkonnad.

Et korduv ohver meie poole pöörduks, peame suurendama nende inimeste usku politseisse – loemegi seda üheks olulisemaks sõnumiks läbiviidud uuringust. Selleks püüame parendada tagasisidet oma tööst ning näidata, kuidas me kasutame saadud  informatsiooni oma töö planeerimisel ja turvalisusprobleemide lahendamisel. Isegi siis, kui võib-olla konkreetne juhtum ei saa ohvri jaoks positiivset lahendit, võib süütegudest teatamine hoida neid ära edaspidi. „Parim tee kuritegevuse vähendamiseks on kuritegusid ära hoida,“ märgitakse Siseministeeriumi valitsemisala sisejulgeoleku tegevusvaldkonna 2012.a prioriteetides (Siseminister K.-M. Vaher, 12.10.2011 ). Nii näiteks kasutame kogu informatsiooni süütegude ohuprognoosiks, mis on abiks politseiressursside suunamisel ja süütegude ennetamisel. Samuti peame otsima võimalusi, kuidas vähendada süüteost teatamisega kaasnevat tüli ja bürokraatiat ohvrile.

Need on kõige olulisemad järeldused, mida Politsei- ja Piirivalveamet uuringust tegi. Palju mõtlemisainet leiab uuringust veelgi.

Taustaks:

Telefoniküsitluse viis läbi TNS Emor, analüüsi tegi Politsei- ja Piirivalveameti analüütik Triin Rannama.

Küsitluse läbiviimise aeg: 26. mai - 05. juuli 2011;

Uuringus osales 3854 inimest; Eesti elanikud vanuses 15-74.a.

Vaata lisaks:

Täisraport