Marilis Sepp
Politsei- ja Piirivalveameti analüüsitalituse juht
„Turvatunne on olukorra hinnang. Kui turvatunnet ei ole, peab muutuma olukord, mitte hinnang. Võlts turvatunne ei ole mitte midagi väärt. /…/ Turvalisuse ja turvatunde võti on kodanike usaldus riigi ja võimu vastu ning samuti riigi ja võimu usaldus kodanike vastu. /…/ Turvatunne peab tekkima orgaaniliselt, altpoolt, elust,“ Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas (Sisekaitseakadeemia 2011.a aastakonverentsi kõne).
Politsei- ja Piirivalveameti analüütiku Triin Rannama läbiviidud värske avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et vaatamata üldisele turvatunde kasvule, rahulolu samal ajal politseinike ja piirivalvurite töö ning selle erinevate aspektidega mõnevõrra langes. Kasvanud ei ole niivõrd rahulolematus, kuivõrd oli rohkem neid, kes ei osanud hinnangut anda. Kuna rahulolu muutus on olnud väga väike, ei saa veel öelda, et tegemist olekski langustrendiga. Kui turvatunne inimestes kasvab, on alust oodata, et ka rahulolu politseiga järgmisel aastal suureneb. Võib juhtuda, et inimeste rahulolu hinnangute muutus võtab veidi kauem aega kui tunne, et turvalisus on paranenud. Tõenäoliselt ei ole turvalisus hetkel ka probleem, mille üle inimesed kõige enam muret tunneks, sest inimeste majanduslik olukord on jätkuvalt ebakindel (jätkuvat langust näitab tarbija kindlustunde indikaator, mis kajastab nii perede ja Eesti majanduslikku olukorda kui töötust, EKI). Seega muud mured oma lähedaste pärast võivad mõjutada seda, kuivõrd tunnetatakse end ja oma peret ohustatuna süütegudest – võib tunduda, et võrreldes majandusliku ebakindlusega, on turvalisusega kõik hästi.
